Sellest, kuidas ma uut püsikupeenart pimendamise teel ette valmistasin, said sa lugeda eelmisest postitusest. Enne rajamise juurde asumist taustalugu.
Tegemist on vana taluaiaga keset heinamaid. Uus rajatav peenar tuleb maja taha põhjapoolsele küljele, kus paari meetri kauguselt algab juba heinamaa oma lenduva seemnepangaga. Peenrale langeb vari hommikul ja õhtul. Sellest hoolimata loen seda kuivaks ja päikseliseks kasvukohaks, sest päeval paistab sinna väga intensiivne päike. Meil on paepealne õhuke mullakiht, kivirähuga pooleks. Mul ei ole plaanis mulda parandada, vaid kavatsen lähtuda olemasolevatest tingimustest.
Peenraplaan
Mu olemasolevate peenarde puhul häirib mind kõige enam see, kuidas kõrvuti on sattunud taimed, mille kasvukõrgus on väga erinev ja seetõttu tekivad teravad astmed. Samuti on seal sattunud kõrvuti eraldiseisvalt ilusad taimed, kuid koos olles minu jaoks mitteharmoneeruvad – kas siis õiekuju või värvi poolest. See kõik on lihtsalt juhtunud – pole plaani, saad kuskilt taime ja pistad kuhugi. Võibolla googeldad kasvutingimusi aga algusaastatel ei pruukinud sedagi teha ja nii sattusid varjutaimed päikese kätte või vastupidi. Selliselt saaduna on mu vana aed üksikuid taimekesi täis ja seetõttu kirju ning hektiline. Kuna mu aed on suur, siis üksik taim ei pääse lihtsalt mõjule ja kaugelt vaadates ei ole ka vaadet!
Mu vanast kassitappu täis päikesepeenrast oli aga kasu, sest sain seal jälgida, millised taimed meie ekstreemsetele tingimustele paremini vastu peavad. Viimastel suvedel on selleks “häid” võimalusi pakkunud pikad põuad. Jõuangi aina enam seisukohale, et pean oma aeda valima taimed, mis on põuakindlad, sest ma ei taha suviti kastmisega kogu aeg rakkes olla.
Kuigi mul on proff aiakujundaja Riina näol omast käest võtta, otsustasin ennast proovile panna ja peenraplaani siiski ise teha. Ilmselt pole tulemus ideaalne ja kiire ning võibolla ma lõpuks siiski palun tal kõik ringi teha, aga tore on ka ise proovida. Plaani tegemine on olnud aeglane, sest taimede valimine, nende kasvukõrguse ja omaduste kohta info kogumine on olnud ajamahukas. Üllatavalt raske oli otsustada, missugused peenrasse valitud taimed omavahel kõrvuti panna! Mõned kombinatsioonid, nt nagu siilkübarad mesiohakatega kõrvuti, olin eelmisest peenrast tallele pannud, kuid teiste puhul oli kombineerimine raskem.
Eraldi peenraplaani koostamise tarkvara mul endal ei ole, seega tegin plaani paberil. Eks ka see meetod on ajakulukam kui arvutis joonistamine, sest muudatuste tegemine ei toimu paari klikiga. Mõistlikum oleks olnud kasutada kihtidena kalkapaberit, kuid ma joonistasin lihtsalt täpimärkmikusse.
Alusruudustik ja taimede paigutamine
Joonistasin plaanile mõõtkavas ruudustiku, mis päris elus tähistab 1x1m ruute. Samad ruudud kandsin spray värviga mulla peale (arvesta, et värv kulub päris ruttu maha).
Taimenimekirja kandsin arvutis tabelisse, kus eraldi veergudes kirjas nende kõrgused ja laiused ning õitsemise ajad. Kõrgusest lähtuvalt märkisin juurde ka millisesse astmesse taim sobib – madalamad I astmesse peenra äärde, kõrgemad III astmesse peenra keskele. Õitsemise ajad joonistasin ilmekuse mõttes eraldi välja ka Gantti graafikusse – sealt tuli ilusti välja, millises kuus on õiteilu vähem ja sain selle info järgi sobivaid taimi otsida.
Mõne taime läbimõõt oli 40 cm, teisel 90 cm – varieeruvus on päris suur ja seda tuleb plaani joonistamisel arvestada. Info sain puukoolide kodulehtedelt. Tihti oli seal kirjas vahemik, nt 40-60 cm. Kuna meil on kehvad kasvutingimused ja taimed siin lopsakaks ei kasva, siis ma arvestasin väiksema suurusega. Joonistasin mõõtkavas ringid peenraplaanile, grupitades väiksemaid taimi 3-5-7 kaupa. Kujunduses soovitatakse kasutada paaritut arvu taimi, pidavat silmale harmoonilisem olema.
Taimede valik
Soovisin, et peenra värvigamma oleks roosa-lillades toonides, sekka ka valget. Hiljem otsustasin ka helekollaste laikude kasuks.
Teiseks kriteeriumiks oli taime eelistatum kasvukoht – otsisin taimi, millele sobib kuiv ja päikseline peenar. Selleks olin inspiratsiooni kogunud erinevatelt koolitustelt, raamatutest, Instagrami kontodelt. Päris korralik materjalihunnik tuli läbi töötada.
Järgmisena jälgisin, et kõrvuti satuks erineva struktuuriga taimed – tõrvikulaadne vs korvõisik, säbruline vs sirge leht jne. Jälgisin, et kõrguste vahe ei oleks hüppeline. See kõik tähendas päris palju googeldamist ja taime omaduste uurimist. Kui sa seda kõike teha ei viitsi, siis ma siiralt soovitan soetada valmis peenraplaan, mille on koostanud meie Riina moodi inimene, kes on kõikide nende taimedega kokku puutunud ja oskab oma kogemusest ka paremaid sorte pakkuda – sest sordil ja sordil on ka vahe. Mõni sort lamandub kergemini, teine kipub laiama, kolmas välja minema.
Taimede hankimine
Selleks on mitu võimalust.
- Olemasolevate taimede jagamine ja ümberistutamine. Siin on ülioluline tagada, et püsiumbrohtudest puhastatud peenrasse uute taimedega umbrohtu sisse ei too. Selleks pesin taimede juured mullast ja nokkisin välja kõik juurejupid, mis talle ei kuulunud. Ühest taimest saab jagamise teel päris mitu uut taimekest.
- Seemnest kasvatamine. Seda tegin ma talikülvi meetodil. Kõrreliste puhul tõdesin, et nad tahavad rohkem poputamist kui mul loomuses ja nende väljatuleku protsent oli kehvem. Lisaks olid minu kasvatatud taimebeebid ikka väga nääpsukesed võrreldes poe omadega. Nii ma otsustasin, et kõrreliste puhul on siiski kiirem osta taimed puukoolist. Samas oli taimi, mis ikka väga kergelt seemnekülvist tärkasid – must vägihein, toruõieline monarda, bradbury monarda, siilkübarad.
- Puukoolist ostmine. Kõige kulukam aga kiirem variant. Taimede leidmiseks googeldan ladinakeelse nimega, sest alati ei leia kõiki eestikeelse nime järgi üles.
Istutamine ja hilisem hooldus
Esimene samm: spray värviga ruudustiku mahamärkimine.
*Esimesed istutamised siin peenras toimusid sügisel 2023, kuid väga palju taimi oli siiski veel puudu.
Järgmisena kaevasin labidaga peenraääred ja siis hakkasin olemasolevaid taimi istutama alustades suurematest ja juhtpüsikutest. Kõige kergemini hallatav on see variant kui sul on kõik taimed korraga olemas ja siis lihtsalt istutad järjest. Mul nii ei olnud ja nii jäid mõned tühjad laigud ja pidin plaani peal värviliste pliiatsitega järge pidama, mis juba on istutatud ja mis mitte. Kuna mõned seemnest külvatud taimed olid ikka megapisikesed, siis märkisin käepäraste vahenditega kohad, kus on minu istutatud taim, et hilisemal rohimisel oleks kergem aru saada, kus on nt murukõrreline ja kus minu kõrrelisebeebi. Selleks kasutasin nii kivikesi kui grilltikke.
Peale istutamist käisin regulaarselt tärganud umbrohtusid välja juurimas. Esimestel aastatel ei ole peenar veel täis kasvanud ja nii on umbrohtudel ruumi tärgata. Kuna ma tegin tiheistutust, siis loodetavasti peagi neil nii lihtne enam pole.
Kaks nädalat peale istutamist on kriitiline periood, mil taimed juurduvad ja vajavad kastmist. Kuna ma multši ei kasutanud ja tegu on siiski päikesepeenraga, siis ma kastsin kauem, et taimed saaksid ikka hea stardi.
Mis kassitapust sai?
Ma veel ei hõiska, kuid kindlasti on kassitappu vähem kui oleks ilma pimendamata olnud. Peenra äärtes on seda siin ja seal näha olnud ja sealt ma ta välja ka juurin. Ilmselt ära unustada ma seda ei saa ja pean ikka valvas olema, kuid kindlasti on hooldus lihtsam kui oleks olnud ilma püsiumbrohtudest puhastamata peenras.
Peenraplaanide valiku juurde => POOD