Wimpole ilu- ja köögiviljaaiast jäid silma mõned taimekooslused.
Kõrvaloleval pildil võib sellest segadikust võib ära tunda sügisastri, puju ja rukkililled. Külmade toonidega (ja pisut konkreetsemas) peenras töötab selline kooslus päris hästi, kusjuures puju on kogu aeg dekoratiivne, rukkilill õitseb suvel ja aster sügisel. Sortidest saaks kasutada näiteks südajalehist astrit ‘Little Carlow’, hõbepuju ‘Powis Castle’, aga rukkilille asemel võib kasutada ka näiteks lavendlit, perovskiat või hoopis mõnda kõrrelist, nt igihaljast kaerandit.
Mulle meeldib see kahele poole teed tehtud triibuline istutus. Seda saab kasutada siis, kui “EI TULE VAIMU PEALE”, et “kuidas küll neid taimi sinna peenrasse paigutada”. Ka nii saab 🙂 Näen siin helmikpöörist, tõrvikliiliat, heleeniumi ja päevakübarat, pildilt jäid välja veel kukeharjad. Igas triibus on midagi eelmisega kontrastset – nii värvi kui kuju poolest.
Lihtne ja ilus. Kõrge kukehari ja aediiris esimesel pildil. Teisel raudrohi ja sinaka lehega kõrreline näiteks vesihaljas haguhein, sinihall aruhein või igihaljas kaerand. Sellised lihtsad kahe-kolme taime kombinatsioonid on väga head nt pikka ja kitsasse peenrasse tee servas. Või miks mitte, panna nad kõik omavahel kokku!
Wimpole mõisast inspireeritud näidisplaanid leiad ka meie e-poest – “Väike ja romantiline jätkusuutlik peenar” ning “Põuakindlate püsikute ja maakividega peenar”.
Siin aias on ka selgelt näha, et madala hekiga tekitatud raam teeb peenrast kunstiteose – ükskõik, mis seal sees on. Kahjuks on pukspuu aeglase kasvuga ja tundlik kevadise päikesepõletuse suhtes. Alternatiiviks sobib nt harilik liguster, mage sõstar, Thunbergi kukerpuu, läikiv tuhkpuu ja enelas.
Head katsetamist!